Sibul "Augusta"

Sibul "Augusta".
Kõige varasem vitamiinirikka rohelise ja tugevate sibulate saak!
Varajane lühipäeva talisibula sort, mis on spetsiaalselt ette nähtud sügiseseks külviks ja avamaal talvitumiseks. Moodustab ühtlased, lapikümmarguse kujuga sibulad kaaluga 109-114 g.
Kattesoomused on kaunist kuldset värvi, liibuvad tihedalt sibulale, tagades hea säilivuse. Sort omab suurepärast vastupidavust putkumisele ja kõrget külmakindlust, mis on meie kliimas kriitiliselt tähtis.
Sobib kõige varasema kimpus rohelise saamiseks kevadel ja juba valmis sibulate saamiseks suvel. Külv tehakse rangelt augusti teisel poolel või septembri alguses.
Agrotehnika.
Mugulsibul eelistab viljakaid, kergeid liivsavi- või savimuldi neutraalse reaktsiooniga (ei talu happelisi muldi!).
Parimad eelviljad: kurk, kapsas, tomat, kartul, kaunviljad.
Tippsibula kasvatamisel külvatakse seemned sügisel või varakevadel (niipea kui muld lubab) peenardele, kuhu tehakse vaod (iga 10-15 cm järel). Seemned külvatakse 1-1,5 cm vahega, 1,5-2,0 cm sügavusele.
Tarbesibula kasvatamisel peaks reavahe olema 20-30 cm. Pärast külvi tihendatakse mulda kergelt. Sügisese külvi puhul multšitakse read kindlasti kõdu või turbaga kaitseks külmumise eest.
Tippsibul koristatakse niipea, kui lehed hakkavad kolletuma ja lamanduma. 2-3 pärislehe faasis harvendatakse külve, jättes taimede vahele 3-4 cm. Vajadusel väetatakse.

* Sibula kasvatamisel sügisesest (talve alla) külvist või istikutest, on vajalik, et maa oleks viljakas, puhas umbrohtudest ja mulla reaktsioon oleks neutraalsele lähedane (pH 6-7). Kindel tingimus on, et koht oleks pidevalt päev läbi valgustatud, ei või lubada isegi umbrohtudest tingitud taimede varjutamist. Sügisel antakse kaevamisega 5-6 kg kõdunenud sõnnikut või komposti (kogus antakse 1m2-le), 0,5-2 kg lubiväetist või tuhka, aga samuti ka 50 g nitrofoskat.
Seemned külvatakse 1m laiusele ja 15-20 cm kõrgusele peenrale mitmeraealise külvina, ridade vahekaugus 15-25 cm. Külvinorm sügisese külvi korral 1-1,5 g /m2, külvi sügavus 1,5-2 cm.
Sügisel külvatakse ainult kuivi seemneid, arvestades külviaega nii, et seemned ei hakkks enne püsivaid külmi idanema. Soovitav on multðida külvid turbaga või kõdusõnnikuga (kihi paksus 1-2 cm), mitte aga saepuruga.
Pärast tõusmete ilmumist  rohitakse, kobestatakse mulda süstemaatiliselt (7-10 päeva tagant) ridade vahesid 5-6 cm sügavuselt, ilma mulda taimedele kuhjamata, vajadusel kastetakse.
Ühe pärislehe faasis väetatakse sibulat, arvestades 10 g/m2 ammooniumnitraati ja kaaliumsulfaati, aga kuu aja pärast nitrofoskaga (50 g/m2).
4-5 pärislehe faasis tehakse juurevälist väetamist (0,5 g/m2 –le väetist, mis on lahustatud 60 ml vees).
Koristatakse sibul massilise lehtede lamandumise ajal. Sügisest külvist sibulad saavad koristusküpseks 18-20 päeva varem kui kevadise külvi puhul, aga sibulasaak on 20-35 % suurem kui kevadisel, aga seejuures säilib sibul paremini.
Sügisel tehakse peenrad viljakatel muldadel, mida kevadel suurvesi üle ei ujuta, laiusega 1m ja kõrgusega 15-20 cm.
Väikest tippsibulat kutsuvad aednikud pesasibulaks. Standardsest tippsibulast erineb see oma väiksema suuruse poolest: sibula läbimõõt ei ületa 1 cm.
Hilise külvi puhul niisugused sibulad talvituvad hästi ja praktiliselt ei putku, mida sageli juhtub tavalise sibulaga. Talviste külmade tulekuks jõuavad nad suurepäraselt juurduda ja kevadel alustavad kiiresti kasvu, kasutades talvist niiskusetagavara mullas. Ka ökonoomsuse seisukohast on pesasibula kasvatamine kasulik – 500 g –st kasvab sama palju sibulaid kui 1kg tippsibulast, kuid sibulad on seejuures suuremad.